sexta-feira, 12 de dezembro de 2008

Guentis strada



Ês dias n-staba ta lembra di kantu mi era miodin, na txan, kes memorias sabi, ki tra-n águ na odju, ma faze-n ari au mesmu tempu.
Kes tempus n-temba mania di korda sedu pa-n ba dêta na kama nha pá. Ora ki-n fra sedu pode pô uns duas ora madrugada. Era sabi pa kaga.
Banda sinku y meia pramanha, anti galu abri odju, kel odju ki staba fitxadu, pamó galu na Txan ta drumi só ku un odju fitxadu, sin, pamó sel fitxa tudu dôs kel katxó ta dal pati um bez na piskóz, ma sima n-staba ta fra, antis galu abri kel odju fitxadu, guentis strada ta kumesaba ta txiga pa trabadju. Kapataz, Fatin di Andilinu era primeru ki ta passa, el ku sês kuatu mudjê, Diana, Maria, kel ôtu Maria y...y...djan diskisê nomi kel kuartu mudjê, ma Fatin ta diskurpan, kreki nem el ka ta lembra sês nomi tudu, di mudjês si kabesa sta-l bum inda el ta lembra, agó di kês korenta fidju go..., sim, Fatin ta passaba ku ses ronku mudjê na filera, el ta daba nha pá bondia, Bondia Neves, bondia Fatin, el ta tumaba nha avó benson, Dina nha dan benson, Deus dabu um bon noiva, máz un vovó?!, el ta baraba pa postu trabadju, Oji du tem ki kaba es diki ku kel banketa la riba, sinan txuba ta rasta kes pedra tudu te kemada, el torna fra mudjes, pamodi onti noti djel fraba es el, naun pa es tudu, talvez só pa kes dôs mudjê kel drumi kues, ma el ka drumi kuês djuntu, kela tambê ê dimáz, Kapatáz ê kristaun. El drumi ku un tê meia noti y el kaba manxê na kasa kel otu. Xan fra drumi pa fika más lebi, pamó homi go kreki ka ta pregaba odju tê ki manxê, si ka fosi sim kumó kel konsigui fasê kês ronku fidju?!
Sól gó dja kumesa kenta guentis na mulera, Kapatáz manda tudu arguén panha farnel pa kafé di dez ora, baxu arvi, tudu mosus ta baza gufongu denti, sima burru ta nhamê mindju seku.
Kuatu hora tardi ê ora bá kasa, panha padja, da limária bibê, monda uns dôs koba mindju, kaba kubri kel funku, pô fijon riba, ruma kama, Pamó du ka sabê na kasa kenhê ki kapatáz ta ba drumi oji, drumi ná, sima ki dja du splika la riba.
Oji tempu sta sabi, neba detadu, kapel na burkan, Suma kusa go oji ta txobe. Podê txobê, nhá bedja perta txuba, tumó kes diki ku banketa dja sta tudu prontu.
Di fatu txuba baza na txon na kel noti sima padja, sem manha, ku abusu ku tudu. Kes mosos ki staba ta bibê manekon na ká Ramiru panha mau, es fika tudu morsedu, sima pardal na txuba. Kel ropinha kes temba, kel um indéz, modja, manha gó si por argun akasu dadu um badju, kabu dja mariáz, ka tem ropa bá badju. Só sês pidi pistadu ó sés usa kel karsa rabu ratxadu kês leba padjigal onti. Ma kela é ka importanti, maz importanti é txon modjadu, tanki tudu intxidu tê boka, ôtu intxi tê ki baza na disgotu, tankon di boka fonti tambe sta bipi d'águ.
Banda sinku y meia pramanha guentis kumesa sai di kaza, baxu txuba inda, má só kel ziada fei-fei, só burrufu, kada um ku sê inxada na kosta, koraji fitxadu, só ku kel gorpi kafe na bandoba, pa bá baza inxada na txon, kada un na sê punhadu terra, ó na terra di ôtu, nu kasu di ken ki ka tem terra. Oji ê inxada na txon tê ki xá bira kafé... ná, kel ditadu la ê na bila ki du ta usal, li na txan ê, Baza inxada tê ki nhô konxe Diniz. Nunka n-diskubri ken kê ês Diniz, ma el na se tempu el debe serba omi konxedu, sima nôs kapataz, kel ki tem um ronku mudje e korenteum fidju, kel mudje ki-n ka sta lembra se nomi pari onti. Oji talvez Kapatáz ta bá drumi na sê kaza... pel konxê mininu guentis, nhôs menti tambe sta puluidu dimáz. Kapataz é kristaun.
Aquele abraço
Eliezer Monteiro - Rio de Janeiro

6 comentários:

Danillon disse...

Hoje djan tem qui tuma cu stória di Fatim, ma pa quenha qui tem tantu sodadi kés stórias la é poku, talvez cum vidiu, uns fotos, novidades de otus colegas, nós sodadi principalmente kel kim tem ta pazigua.Fatim sta más famoso oji ki jorgi Buxi. Li na Portugal oji SIC um canal más pupular tene um raportagi di Fatim di Andilinu ka más ca menus cum títulu di kel famosu Caetano Veloso, é ki Fatim també sé nomi é Caetano Gomes dos Santos.Mas ka tem nada a ver parcem Fatim nem ca sabi kenha ké Keitanu Velosu. Depois deste comentário agradeço a estória a mim dedicado, eu só digo que continuas pois o tempo mudou e a Chã também se não falarmos nada ninguém saberá deste Paraíso que populamos. Espero também participar nalgumas no futuro. Abraços

Burcan disse...

Valeu nha primo. Tumara ki nho gosta di storia. Más uns dias nta po más uns vídius di zona pa nho kurti. Kel abrasaun

Anônimo disse...

Keli ke storia mutu ben kontadu. N gosta txeu di kel storia li man. Fatin fra ma debe ser sangi dosi kel ten... :)
Un abrasu la.

FFS disse...

Omi kumode? Ala nho ta kuza?
Nho obi li: nho nho ta skrebe dimas; sima Omi di kanpana fra-m na Buraka,"di burreza". LOL.
Kel abrasaun y bon Anu Nobu pa nho y famelga!

Anônimo disse...

Sima FFS fra, skrebedor propi... N ba di li gorago, ma dan torna ben pan djobe si ka sta nada... ma N ta ba N ta torna ben.
Kel abrasu la

Burcan disse...

Filipe e Oscar, dos bandidu, chefi máfia na Portugal. Dos abusadu, mangador di brodas konterranius. Kel stória la foi um homenaji sinjelu pa fatin, homi di fibra la di terra. Abrasaun pa nhos, brotxas, sima juvinal di berta ta fra.